Peamisedprobleemid (KÄRAJATE materjalide põhjal)
- Rahvusvahelise konkurentsivõimega orkestrite arv on väike;
- Eesti Puhkpillimuusika Ühing, kui organisatsioon, on alarahastatud (kõik ettevõtmised toimuvad kas projektipõhiselt või liikmete entusiasmil);
- Üleriigilistel puhkpillimuusika üritustel vähene publikuhuvi (puudulik meediakajastus - ei tunta orkestreid, dirigente ega hinnata amatöörorkestrite muusikat];
- Mitmed järelkasvuvõimalusteta orkestrid vananevad ja lõpetavad tegevuse;
- Suuremates tõmbekeskustes mängivad paljud orkestrandid mitmetes orkestrites (esinemistel ja konkurssidel kasutusel “abijõud”, ülevaade tegelikust orkestrite seisust on puudulik);
- Orkestrijuhtide tase on ebaühtlane (täiendkoolituse süsteem on välja töötamata, noorte dirigentide suvekool ei ole olnud küllalt efektiivne, ka VOP-i seminaride kasutegur võiks suurem olla);
- Eestis ei hinnata orkestrijuhi tööd vääriliselt (orkestrijuhtide palk peaks olema seotud pedagoogide palgasüsteemiga, nagu seda tehakse sporditreenerite töö tasustamisel).
- Enamus orkestrieid töötab alarahastatult (uute pillide ostmine, repertuaari tellimine-ostmne, vormiriietuse uuendamine on rahaliste vahendite kasinuse tagajärjel puudulik);
- Algupärase repertuaari vähesus (enamus mängitavast repertuaarist on välismaine);
- Ühingu noodikogu on välja arendamata (puudub noodikogu panipaik, uudisrepertuaari täiendus toimub peamiselt annetuste kaudu);
- Puudub noodikogumikuna Eesti oma "Orkestrikool";
vt ARUTELU blogi: http://puhkpilliarengukava.weebly.com/1/post/2014/04/puhkpillimuusika-tnased-peamisedprobleemid.html